Selgusid ühiskonnateaduste instituudi nõutuimad õppekavad
Huvi Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppekavade vastu kasvab jätkuvalt. Bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppekavadele laekus sel aastal kokku 792 avaldust, mis on 5% võrra rohkem kui eelmisel aastal ja 18% võrra rohkem kui 2022. aastal.
Esimese astme õppekavadest on tänavu kõige populaarsem infokorralduse rakenduskõrgharidusõppekava. Infoteadused on kiiresti arenev valdkond ja programmijuht Lilian Ariva sõnul paljud juba erialaga seotud inimesed näevad, et vajavad uusi teadmisi. Samuti teeb õppekava atraktiivseks suur praktikate osakaal, mis võimaldab juba töötavatel spetsialistidel ka teisi ettevõtteid seestpoolt näha.
„Infokorralduse õppekava on väga palju arenenud ning ajaga kaasas käimine toob kandideerima väga tugevaid huvilisi. Oluline on ka see, et töö kõrvalt õppimine on aina enam soositud, mistõttu sessioonõppesse on üha suurem tung.”
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõppekavale on samuti kandidaatide arv viimase kolme aasta vältel kasvanud. Tõusvat huvi eriala vastu seostavad programmijuhid noorte suurenenud teadlikkusega hea ajakirjanduse ja selge kommunikatsiooni olulisusest infoküllases maailmas.
„Kasvanud on arusaam sellest, mida ajakirjanduse ja kommunikatsiooniõpe endast kujutab. Sellele on kaasa aidanud hea meediaõpetus mitmetes gümnaasiumides.”
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava teine programmijuht Brit Laak peab oluliseks ka juba õppivate tudengite ja vilistlaste tegevust, kes aktiivselt võõrustavad tudengivarjudest gümnasiste ja tutvustavad õppekava väljaspool instituuti. Kandideerimise protsess ise annab hea ettekujutuse tulevastest õpingutest:
„Teist aastat oleme kandideerijatele ette andnud erialase lugemisvara. Ühest küljest võib see muidugi mõne huvilise ka minema peletada, sest on see ju järjekordne lisapingutus sisse saamiseks, aga teisalt motivatsioonikirjad ja vestlused näitavad, et need artiklid on aidanud kandideerijal enda sobivust erialaga kriitiliselt kaaluda ja tulevasest tööst ehk realistlikuma pildi maalida.”
Magistriastmes on kandideerijate arvu poolest esikohal õppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas”. Programmijuht Triin Vihalemm rõhutab, et õppijate ja vilistlaste tagasiside põhjal on õppekava aidanud neil oma ideid ja plaane näha laiemas ühiskondlikus kontekstis, mõtestada oma valdkonna seoseid teiste valdkondadega ja näha mitmekesiseid võimalusi muutuste eestvedamiseks või tagant tõukamiseks.
„Kui õppima tullakse ehk sageli ootustega saada konkreetseid „koogiretsepte” siis õpingute jooksul omandatakse oskus kopeerimise asemel lahendusi ise luua. Samuti, kui tullakse sageli õppima ootusega individuaalselt „särada”, siis õpingute ajal tekib tugev kursuse ja teineteise toetamise tunne.”
Doktorantuuri pürgijate arv on samuti kasvanud. Sellel aastal oli instituudi kahele suunale – meedia ja kommunikatsioon; sotsioloogia – esitanud avalduse 19 inimest. Doktoriõppe sotsioloogia eriala juht, professor Veronika Kalmuse sõnul oli kandidaatide seas tugevaid, suurte kogemustega praktikuid, kes soovisid doktoriõppes realiseerida oma täit potentsiaali ja aidata kaasa mõne olulise ühiskonnaprobleemi lahendamisele. Kahju on üksnes sellest, et paar väga tugevat kandidaati jäi napilt riigieelarveliselt kohalt välja.
„Omalt poolt saan öelda, et välismaiste ja Eesti kandidaatide kasvav huvi meie doktoriõppe vastu on väga rõõmustav. Ühtlasi jäi silma, et paljud kavandid olid varasemate aastatega võrreldes kõrgemal tasemel ja läbimõeldumad.”
Ühiskonnateaduste instituudis saab õppida kolmel bakalaureuseõppekaval ning viiel eestikeelsel magistriõppekaval. Eelmisel aastal oli instituudis avatud ka esimene ingliskeelne magistriõppekava „Desinformatsioon ja ühiskondlik toimepidevus”, kuhu saab taas kandideerida 2025. aasta kevadel.
